« Tagasi

2017. aastast kehtima hakkavad muudatused toetuste ja pensionide maksmisel

Üksi elava pensionäri toetus

2017. aastast alates hakkavad üksi elavad vanaduspensioniealised saama toetust 115 eurot aastas. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

Selleks, et saada toetust peab inimene vastama kõikidele järgmisetele tingimustele:
• vanaduspensionieas
• elab üksi rahvastikuregistri andmetel perioodil 01. aprill kuni 30. september
• määratud pensioni suurus jääb alla 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni

Üksi elava pensionäri toetust makstakse välja üks kord aastas ja esimene toetuse väljamaks toimub 2017. aasta oktoobris.

Mida Sotsiaalkindlustusamet kontrollib 2017. aastal:
1. Kas toetuse saaja on vanaduspensionieas perioodil 01.aprillil 2017-30.september 2017?
2. Kas toetuse saaja vanaduspension on väiksem, kui 470 eurot (1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension)?
3. Kas toetuse saaja elab rahvastikuregistri andmetel üksi?
Andmed pensionäri vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.

Näide: Vilma vanaduspensioniiga saabub 15.07.2017. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01.04.2017, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava toetust. Kui ta elab 2018. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2018. aastal.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks esitama oma välisriigi pensioni suuruse, millele liidame kontrolliks Eestist saadava pensioni suuruse – mõlemad kokku peavad jääma alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni. Välisriigist pensioni saaja peab toetuse saamiseks teatama Sotsiaalkindlustusametile oma välisriigist saadava pensioni suuruse 1. aprilli 2017 seisuga. Selleks sobib pangakonto väljavõte. Välisriigi pensioni suurusi ootame hiljemalt 31. augustiks 2017.

Andmed üksi elamise kohta võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september alusel. Sellel perioodil peab toetuse saamiseks elama pensionär rahvastikuregistri andmetel üksi. Kui pensionär elab üksi lühemal perioodil ehk näiteks on üksi elav rahvastikuregistri andmetel alates 1. maist, siis teda ei loeta sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Kui pensionär jätkab üksi elamist, siis järgmisel kalendriaastal on tal pensionäritoetuse saamise õigus.

Näide: Alma elab üksinda. Oktoobris 2017 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal ei ela juba mitu aastat. Alma teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2018 aastal.

Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel:

1. Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem, kui 470 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust. 
2. Kui samal elamispinnal elavad kaks pensionäri, kellest üks saab ööpäevaringset hooldusteenust, ehk on hooldekodus, siis on mõlemal pensionäril õigus toetusele. 
3. Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist. 
4. Kui pensionär elab koos oma ülalpeetava lapse (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last.

Toetuse maksmisel ei arvestata:
• kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta 
• talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka. 
 

Pensionide kojukande hinnast

Riiklike pensionide ja sotsiaaltoetuste ühe kojukande hind 1. jaanuarist 2017 on 6,60 eurot. Muutub ka pensionide, toetuste ja hüvitiste kojutoomise kuupäev – uus väljamakse periood on 5.-12. kuupäevani. Inimestele, kellel väljamaksu kuupäev muutub, teatab uue kuupäeva Omniva.

Liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja hüvitised koju tasuta ka uuel aastal. Kui teil on liikumispuue, elate hajaasustuses ja sularahaautomaadile juurdepääs on raske, kuid maksate pensioni kojutoomise eest ise, oleks soovitav teha sotsiaalkindlustusametile avaldus, et pension toodaks koju riigi kulul.

Tulumaksuvaba pensioni määr

Miinimumpalk on sellest aastast 470 eurot ja tulumaksuvaba miinimum 180 eurot.Tulumaksuvaba pension on sellest tulenevalt 416 eurot (236 eurot tulumaksuvaba pension+180 eurot tulumaksuvaba miinimum). Kui teie pension on üle 236 euro ja te saate kätte vähem, kui teile määratud pensioni summa, siis peetakse teie pensionist kinni tulumaks. Selleks, et tulumaksu kinni ei peetaks, on vaja teha Sotsiaalkindlustusametile vastav avaldus. Paljud pensionärid on selle juba teinud, kuid vahel ikkagi selgub, et mõnel pensionäril on avaldus tegemata. Oma pensione saate kontrollida Sotsiaalkindlustusameti lühinumbrilt  16106. Vajalik on öelda oma Isikukood.

Vihula valla sissetulekupõhiste toetuste taotlemiseks kehtestatud vähekindlustatud pere sissetuleku piir

Kuna Vihula valla sissetulekuid arvestavate toetuste (küttetoetus, rehabilitatsioonitoetus, koolitarvetetoetus jt) taotlemiseks kehtestatud vähekindlustatud pere sissetuleku piir sõltub riigi poolt kehtestatud miinimumpalgast, tõusis sellest aastast ka valla vähekindlustatud pere sissetuleku piir vastavalt alltoodud tabelile:

Pere suurus

Koefitsent

VPSP 01.01.2017

1-liikmeline

1

412

2-liikmeline

1,7

700,4

3-liikmeline

2,4

988,8

4-liikmeline

3,1

1277,2

5-liikmeline

3,8

1565,6

6-liikmeline

4,5

1854

7-liikmeline

5,2

2142,4

 

Vajaduspõhine peretoetus

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2017. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2017. aastal perekonna esimesele liikmele 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 118,2 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel. Toetus määratakse kolmeks kuuks.

Toimetulekutoetuse määr jäi samaks

Vastavalt 2017. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 130 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2017. aastal 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus.