Kontaktid

Nimi Amet Telefon E-post
Eha Veem sotsiaalnõunik               325 8644; 56694345 eha.veem@vihula.ee
Lii Undusk hooldustöötaja              323 8218; 53359340  

 

Naiste Tugikeskus

10.02.17

Alates 2017. aastast pakume  Lääne- Virumaal naistele tugikeskuse teenust. Meie meeskonnas on 4 psühholoogi, jurist, nõustajad, psühhoterapeut, vabatahtlikud, kokku 10 inimest.

1.      Teenuse lühikirjeldus

Naiste tugikeskuse teenus (edaspidi Teenus) on ohvriabi seaduse tähenduses liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral turvalist ajutist majutust nii naisele kui temaga kaasas olevatele lastele.

2.      Teenuse kättesaadavus ja maht

2.1.Tugikeskuse Teenus ei eelda suunamist, iga naistevastase vägivalla ohver võib pöörduda otse naiste tugikeskuse poole abi saamiseks.

2.2.Teenuseid osutatakse olenemata ohvri rahvastikuregistris olevast elukohast.

2.3.Esmase nõustamise ja juhtumipõhise nõustamise maht ei ole piiratud, psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ja juriidilise nõustamise maht sõltub nii ohvri vajadustest kui tugikeskuse võimalustest.

2.4.Turvalise ajutise majutuse teenust osutatakse ohvrile kuni 6 kuud.

2.5.Teenuse kontaktid: 56846601 või 56155924, info@keerub.eu Soovi korral saame jagada visiitkaarte.

 

Pakutavad teenused:

3.      Ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine

3.1.Sisaldab vastavalt ohvri vajadustele järgmisi tegevusi:

3.1.1.      vägivalla ohvri ja tema laste ärakuulamine ja emotsionaalne toetamine;

3.1.2.      ohvri ja tema laste esmane turvariskide hindamine ja tegevusplaani koostamine esmaste riskide maandamiseks;

3.1.3.      ohvri informeerimine tema õigustest ja edasistest abivõimalustest;

3.1.4.      järgnevate tegevuste ja kohtumiste kokkuleppimine tugikeskuse töötajatega.

3.2.Infot ja toetust pakutakse ka vägivalla ohvri lähedastele. Esmast kriisinõustamist osutatakse ööpäevaringselt telefoni teel või kohtumisel. Ohver võib soovi korral esmasel kriisinõustamisel jääda anonüümseks. Esmast kriisinõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

 

4.      Ohvri ja tema laste juhtumipõhine nõustamine

Eesmärgiks on aidata ohvril jõuda arusaamisele oma olukorrast ja võimalustest ning aidata teha otsust vägivallaringist väljumise alustamiseks, teadvustada selleks vajalikke samme ning alustada nende järk-järgulist elluviimist.

4.1. Juhtumipõhine nõustamine sisaldab vastavalt ohvri vajadustele ning ohvri ja lapse valmisolekule ja osalussoovile järgmisi tegevusi:

4.1.1.      ohvri ja tema laste emotsionaalne toetamine;

4.1.2.      ohvri ja tema laste turvariskide hindamine, vajadusel turvaplaani koostamine;

4.1.3.      ohvri individuaalsete vajaduste väljaselgitamine, koos temaga probleemide analüüsimine ja lahenduste otsimine;

4.1.4.      info andmine ohvrile ja tema lastele nende õigustest ja kohustustest;

4.1.5.      täpsema info andmine tugikeskuse poolt pakutavatest teenustest, samuti väljaspool tugikeskust kättesaadavatest abivõimalustest. Ohvri ja tema laste suunamine neile mõeldud ja neile sobivatele teenustele. Vajadusel ohvri motiveerimine koostööle lastekaitsetöötajaga ja koos lastekaitsetöötajaga sobivate meetmete kokkuleppimine ja vajadusel teenuste leidmine väljaspool tugikeskust;

4.1.6.      ohvri abistamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega suhtlemisel ja/või vajadusel kliendi või tema laste huvides ametiasutustega, sh kooli ja koolieelsete lasteasutustega suhtlemine, ümarlaudade algatamine või neil osalemine;

4.1.7.      ohvri abistamine avalduste ja taotluste koostamisel ja esitamisel;

4.1.8.      ohvri saatmine ja toetamine pingelistel kohtumistel või asjaajamistel;

4.1.9.      koos ohvriga tegevusplaani koostamine ja ohvri motiveerimine selle elluviimiseks:

4.191.1.kirjalik juhtumiplaan koostatakse juhul, kui ohver saab pikemaajalisi (üle kahe nädala kestvaid) teenuseid. Selles kirjeldatakse ohvri (ja vajadusel laste) olukorda, seatakse konkreetsed eesmärgid ja kavandatakse tegevused nende saavutamiseks, samuti hinnatakse perioodiliselt eesmärkide täitmist ja seatakse uusi;

4.191.2.vajadusel ohvrile erinevate toimetulekuoskuste õpetamine;

4.191.3.erandkorras võib ohver juhtumipõhisel nõustamisel jääda anonüümseks, kuid teenuseid osutatakse sel juhul piiratud mahus.

4.191.4.Kohtumiste ja muude tegevuste aeg lepitakse eelnevalt kokku. Nõustamine toimub privaatses keskkonnas, eelistatult eraldi nõustamisruumis. Juhtumipõhist nõustamist osutavad tugikeskuse töötajad ja vabatahtlikud.

 

5.      Ohvri psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

5.1.      Psühholoogiline nõustamise eesmärkideks on parandada ohvri emotsionaalset heaolu, leevendada pingeid, lahendada kriise ja probleeme, samuti edendada iseseisvust probleemide lahendamisel, toetada ohvri toimetulekut saavutamaks adekvaatset enesehinnangut, suuremat enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute ja otsuste tegemisel ning enesele püstitatud eesmärkide saavutamisel, õpetada paremat arusaamist iseendast, oma võimetest ja situatsioonidest ning see sisaldab järgmisi tegevusi:

5.1.1.      ohvri psühholoogilise seisundi hindamine;

5.1.2.      probleemse olukorra läbitöötamine ning ohvri isikupära, vajadusi ja keskkonda arvestades koos temaga alternatiivsete lahenduste ja valikuvõimaluste leidmine;

5.2.      Psühhoteraapia on põhjalik, eesmärgipärane ja süstemaatiline ravi või terapeutiline sekkumine, eesmärgiga leevendada või kõrvaldada väljakujunenud psüühilisi sümptomeid, muuta häirunud käitumis- ja mõtteviise, edendada patsiendi/kliendi küpsust, arengut, vaimset tervist ja heaolu, leevendada emotsionaalset ja psüühilist ebamugavustunnet ning see sisaldab järgmisi tegevusi:

5.2.1.      ohvri psühhoterapeutiline hindamine (tema probleemide tuvastamine, seisundi hindamine);

5.2.2.      psühhoteraapilise töö planeerimine (eesmärkide seadminehäire leevendamiseks, emotsionaalse tasakaalu saavutamiseks või isiksuslikuks arenguks lähtuvalt ohvri vajadustest ja teraapiaplaani koostamine);

5.2.3.      psühhoteraapilise töö läbiviimine, kasutades tõenduspõhiseid psühhoteraapia tehnikaid, lähtudes teraapia eesmärgist ja toetudes hindamistulemustele.

5.3.      Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud täielik privaatsus.

 

6.      Ohvri juriidiline nõustamine

6.1.Sisaldab üht või mitut järgmistest tegevustest:

6.1.1.      ohvri õigusnõustamine, mis sisaldab vähemalt ohvrile õiguste ja kohustuste selgitamist, juriidiliste probleemide lahenduste kavandamist ja ohvri juhendamist, ohvri abistamist avalduste ja taotluste tegemisel ja ohvrile muu vajaliku esmase õigusabi osutamist;

6.1.2.      ohvri esindamine kohtueelses menetluses kohtu- ja haldusasutustes, uurimisasutustes, kohtutäiturite ning kolmandate isikute ees, sh selleks vajalike dokumentide koostamine ja vajaduse korral ohvri huvides tõendite kogumine;

6.1.3.      muude juriidiliste dokumentide koostamine ja muude õigustoimingute tegemine.

6.2.Nõustamine peab olema õigeaegne ja asjatundlik, põhinema asjaolude, tõendite, kohtupraktika ja õigusteooria, samuti naistevastase vägivalla spetsiifika ja toimemehhanismide tundmisel ning sellekohase rahvusvahelise ja riigisisese õigusteooria ja -praktika arvestamist igal nõustamisetapil. Nõustamine peab tagama ohvri tegevuse seaduslikkuse ning tema õiguste ja huvide parima kaitstuse.

6.3.Teenusele suunab ohvri tugikeskuse juhataja või tema poolt volitatud isik. Nõustamine toimub nõustamisruumis, kus on tagatud privaatsus. Nõustamine võib kokkuleppel ohvriga toimuda ka sidevahendite kaudu.

 

7.      Ohvriga kaasas olevate laste abivajaduse hindamine ja abistamine

7.1.Majutusel viibiva lapse esmast abivajadust hindab lastega töötamise kogemusega tugikeskuse töötaja kui lapsega töötav isik lastekaitseseaduse tähenduses. Vajadusel kaasatakse psühholoog, psühhoterapeut või vastava väljaõppega spetsialist väljastpoolt majutusüksuse meeskonda. Abivajaduse esmane hindamine toimub hiljemalt 48 tunni jooksul majutusele saabumisest, põhjalikum hindamine 10 päeva jooksul ja edaspidi täiendavalt vastavalt vajadusele. Abivajaduse hindamise meetodile ja tulemustele võimaldatakse ligipääs lastekaitsetöötajale 10 päeva jooksul majutusele saabumisest.

7.2.Tugikeskus loob majutusüksuses vajalikud tingimused, et ohver saaks lapse eest hoolitseda.

7.3.Laste eest vastutab tugikeskuses viibimise vältel tugikeskuses olev lapsevanem.

7.4.Tugikeskus toetab ohvrit laste eest hoolitsemisel ja annab vajaduse korral nõu.

7.5.Kui vastav abivajadus hindamisel selgub, korraldatakse lapsele vajalikud teenused koostöös kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, tema puudumisel kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga.

7.6.Tugikeskus võib pakkuda lastele samuti mitmekesiseid tegevusi, nagu näiteks käelised ja loovtegevused, mängud, abi kooli- ja kodutööde tegemisel, sobivate huvitegevuste leidmisel jm. Tegevusi korraldatakse lähtuvalt iga lapse individuaalsusest ning vastavalt ohvri ja lastega kokkulepitud kaval. 

2017. aastast kehtima hakkavad muudatused toetuste ja pensionide maksmisel

5.01.17

Üksi elava pensionäri toetus

2017. aastast alates hakkavad üksi elavad vanaduspensioniealised saama toetust 115 eurot aastas. Pensionär ei pea toetust ise taotlema, vaid Sotsiaalkindlustusamet maksab toetuse välja pärast andmete kontrollimist.

Selleks, et saada toetust peab inimene vastama kõikidele järgmisetele tingimustele:
• vanaduspensionieas
• elab üksi rahvastikuregistri andmetel perioodil 01. aprill kuni 30. september
• määratud pensioni suurus jääb alla 1,2 kordse Eesti keskmise vanaduspensioni

Üksi elava pensionäri toetust makstakse välja üks kord aastas ja esimene toetuse väljamaks toimub 2017. aasta oktoobris.

Mida Sotsiaalkindlustusamet kontrollib 2017. aastal:
1. Kas toetuse saaja on vanaduspensionieas perioodil 01.aprillil 2017-30.september 2017?
2. Kas toetuse saaja vanaduspension on väiksem, kui 470 eurot (1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension)?
3. Kas toetuse saaja elab rahvastikuregistri andmetel üksi?
Andmed pensionäri vanuse ja pensioni suuruse kohta võetakse sotsiaalkaitse infosüsteemist.

Näide: Vilma vanaduspensioniiga saabub 15.07.2017. Ta on oma elukohta sisse registreeritud üksinda. Kuna Vilma ei ole vanaduspensionieas seisuga 01.04.2017, siis sellel aastal ei ole tal õigust saada üksi elava toetust. Kui ta elab 2018. aastal endiselt üksi ja pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2018. aastal.

Välisriigist pensioni saaja peab üksi elava pensionäri toetuse saamiseks esitama oma välisriigi pensioni suuruse, millele liidame kontrolliks Eestist saadava pensioni suuruse – mõlemad kokku peavad jääma alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni. Välisriigist pensioni saaja peab toetuse saamiseks teatama Sotsiaalkindlustusametile oma välisriigist saadava pensioni suuruse 1. aprilli 2017 seisuga. Selleks sobib pangakonto väljavõte. Välisriigi pensioni suurusi ootame hiljemalt 31. augustiks 2017.

Andmed üksi elamise kohta võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september alusel. Sellel perioodil peab toetuse saamiseks elama pensionär rahvastikuregistri andmetel üksi. Kui pensionär elab üksi lühemal perioodil ehk näiteks on üksi elav rahvastikuregistri andmetel alates 1. maist, siis teda ei loeta sel kalendriaastal üksi elavaks pensionäriks. Kui pensionär jätkab üksi elamist, siis järgmisel kalendriaastal on tal pensionäritoetuse saamise õigus.

Näide: Alma elab üksinda. Oktoobris 2017 ei laeku talle üksi elava vanaduspensioniealise toetust. Andmete kontrollimisel selgub, et tema elukohta on registreeritud õepoeg Paul, kes tegelikult tema elamispinnal ei ela juba mitu aastat. Alma teeb andmed registris korda ja kui ta elab endiselt üksi ning pensioni suurus jääb alla 1,2 kordset Eesti keskmist vanaduspensioni, tekib tal õigus toetusele 2018 aastal.

Lisaks üksi elavatele pensionäridele on õigus saada üksi elava pensionäri toetust ka hooldekodude elanikel ja eestkostjatel-eestkostetavatel:

1. Kõik ööpäevaringsel hooldusteenusel ehk hooldekodus elavad vanaduspensioni ealised inimesed, kelle pension on väiksem, kui 470 eurot, saavad üksi elava pensionäri toetust. 
2. Kui samal elamispinnal elavad kaks pensionäri, kellest üks saab ööpäevaringset hooldusteenust, ehk on hooldekodus, siis on mõlemal pensionäril õigus toetusele. 
3. Kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, omab ta õigust üksi elava pensionäri toetusele. Neid andmeid kontrollib Sotsiaalkindlustusamet rahvastikuregistrist. 
4. Kui pensionär elab koos oma ülalpeetava lapse (lastega), on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. See erisus ei laiene olukorrale, kus vanavanema juurde on sisse kirjutatud lapselaps, vaid on mõeldud olukorda, kus pensionär kasvatab ise oma alaealist last.

Toetuse maksmisel ei arvestata:
• kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei tööta 
• talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ja tulusid.

Töine tulu jäetakse arvestamata selleks, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, seal hulgas osalise koormusega. Pensionäritoetust ei maksustata tulumaksuga ja makstud toetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka. 
 

Pensionide kojukande hinnast

Riiklike pensionide ja sotsiaaltoetuste ühe kojukande hind 1. jaanuarist 2017 on 6,60 eurot. Muutub ka pensionide, toetuste ja hüvitiste kojutoomise kuupäev – uus väljamakse periood on 5.-12. kuupäevani. Inimestele, kellel väljamaksu kuupäev muutub, teatab uue kuupäeva Omniva.

Liikumistakistusega inimestele või neile, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, viiakse pensionid, toetused ja hüvitised koju tasuta ka uuel aastal. Kui teil on liikumispuue, elate hajaasustuses ja sularahaautomaadile juurdepääs on raske, kuid maksate pensioni kojutoomise eest ise, oleks soovitav teha sotsiaalkindlustusametile avaldus, et pension toodaks koju riigi kulul.

Tulumaksuvaba pensioni määr

Miinimumpalk on sellest aastast 470 eurot ja tulumaksuvaba miinimum 180 eurot.Tulumaksuvaba pension on sellest tulenevalt 416 eurot (236 eurot tulumaksuvaba pension+180 eurot tulumaksuvaba miinimum). Kui teie pension on üle 236 euro ja te saate kätte vähem, kui teile määratud pensioni summa, siis peetakse teie pensionist kinni tulumaks. Selleks, et tulumaksu kinni ei peetaks, on vaja teha Sotsiaalkindlustusametile vastav avaldus. Paljud pensionärid on selle juba teinud, kuid vahel ikkagi selgub, et mõnel pensionäril on avaldus tegemata. Oma pensione saate kontrollida Sotsiaalkindlustusameti lühinumbrilt  16106. Vajalik on öelda oma Isikukood.

Vihula valla sissetulekupõhiste toetuste taotlemiseks kehtestatud vähekindlustatud pere sissetuleku piir

Kuna Vihula valla sissetulekuid arvestavate toetuste (küttetoetus, rehabilitatsioonitoetus, koolitarvetetoetus jt) taotlemiseks kehtestatud vähekindlustatud pere sissetuleku piir sõltub riigi poolt kehtestatud miinimumpalgast, tõusis sellest aastast ka valla vähekindlustatud pere sissetuleku piir vastavalt alltoodud tabelile:

Pere suurus

Koefitsent

VPSP 01.01.2017

1-liikmeline

1

412

2-liikmeline

1,7

700,4

3-liikmeline

2,4

988,8

4-liikmeline

3,1

1277,2

5-liikmeline

3,8

1565,6

6-liikmeline

4,5

1854

7-liikmeline

5,2

2142,4

 

Vajaduspõhine peretoetus

Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri aluseks on Statistikaameti poolt eelarveaastale eelneva aasta 1. märtsiks viimati avaldatud suhtelise vaesuse piir. Vastavalt 2017. aasta riigieelarve seadusele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 2017. aastal perekonna esimesele liikmele 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14-aastasele perekonnaliikmele 118,2 eurot kuus.

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ning 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Toetust makstakse üksnes nende perekonda kuuluvate laste eest, kelle kohta makstakse pereliikmele lapsetoetust riiklike peretoetuste seaduse alusel. Toetus määratakse kolmeks kuuks.

Toimetulekutoetuse määr jäi samaks

Vastavalt 2017. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiir 2017. aastal üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 130 eurot kuus. Ka perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 2017. aastal 130 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 104 eurot kuus.  

Töövõimereform

2.01.17

Eesti Töötukassa
PRESSITEADE
01.01.2017

1. jaanuarist jõustub  töövõimereform täies mahus: töötukassa hakkab hindama kõigi püsiva tervisekahjustusega inimeste töövõimet ning maksma osalise või puuduva töövõime korral töövõimetoetust. Praegustel töövõimetuspensionäridel tuleb uutel alustel hindamiseks pöörduda töötukassasse, kui jõuab kätte neile määratud korduvekspertiisi tähtaeg. Uuest hindamise korrast  ja korduvekspertiisi tähtaja saabumisest teavitatakse igaühte ka kirjaga.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on möödunud poole aasta vältel töötukassas tehtud töövõime hindamised näidanud, et uus  hindamismetoodika annab
varasemast märksa enam teavet inimese tervisega seotud piirangute kohta ning kuidas teda erinevate teenustega toetada ja  leida talle jõukohane ja eneseteostust pakkuv töö.
„Kui eelmisel aastal esitas meile töövõime hindamise taotluse veidi üle 5000  esmakordse pöörduja, siis tänavu ootame üle 50 000 püsiva töövõimetusega inimese töötukassasse uuele hindamisele. Korduvekspertiisi tähtajal töötukassasse pöördumine on väga oluline ja kindlustab inimesele sujuva ülemineku ühest süsteemist teise," lisas Paavel.
Töövõime hindamiseks on vaja, et inimese enda hinnangut oma tervisele ja tegevusvõimele kinnitaksid terviseandmed. Õigeks ja võimalikult kiireks hindamiseks on vaja, et inimene oleks kuue kuu jooksul enne taotluse esitamist käinud oma terviseprobleemidega  pere-, eri- või töötervishoiuarsti juures ning teinud vajalikud uuringud ja analüüsid.
Senise kogemuse põhjal on töövõime hindamine osutunud keeruliseks ja võtnud aega ka juhtudel, kui  raviarst ei ole inimese probleemide kohta kas üldse või piisavalt andmeid tervise infosüsteemi kandnud. „Meie palve arstidele on, et tervise infosüsteemis kajastuksid olulised andmed inimese terviseseisundi ja ravi kohta," sõnas Paavel.

Töövõime hindamise taotluse saab esitada töötukassa maakondlikus esinduses kohapeal, saata täidetud taotluse posti või e-postiga või esitada taotluse töötukassa portaali iseteeninduses http://www.tootukassa.ee  Töövõimetoetuse taotluse saab esitada koos töövõime hindamise taotlusega.

Puuet tuvastab ka edaspidi sotsiaalkindlustusamet. Töövõime hindamist ja puude tuvastamist võib taotleda koos. Sellisel juhul saab  ühistaotluse  esitada kas  töötukassasse või sotsiaalkindlustusametisse. Samal ajal saab esitada taotluse ka töövõimetoetuse ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks. Töövõime osas teeb otsuse töötukassa, puude raskusastme tuvastab sotsiaalkindlustusamet. 


Lisainfo asutuste kodulehtedel:

-          www.sm.ee/toovoimereform

-          www.tootukassa.ee/toovoimereform

-          www.sotsiaalkindlustusamet.ee/toovoimereform