KINNITATUD
Vihula Vallavolikogu
13.04.2005.a. määrusega nr 62

VIHULA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI

I Üldsätted
1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korda Vihula valla haldusterritooriumil.
2. Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Vihula valla haldusterritooriumil Vihula vallavalitsus.
3. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal - hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal - ehitise omanik.
4. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt:
4.1. Biolagunevad jäätmed on lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp.
4.2. Elektroonikaromud on kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed , mille kategooriad ja kategooriate alaliigid on sätestatud Vabariigi Valitsuse 24.detsembri 2004.a määruse nr 376 "Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad" lisas 1.
4.3. Järelevalve all mõistetakse keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist.
4.4. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.
4.5. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.
4.6 Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine.
4.7 Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi.
4.8 Jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut , millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.
4.9 Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
4.10 Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming.
4.11 Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus.
4.12 Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
4.13 Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed.
4.14 Kogumisring all mõistetakse vallavalitsuse poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumist kindlaks määratud ajal -määratud kohtades.
4.15 Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.
4.16 Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
4.17 Ohtlike jäätmete käitluslitsent on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
4.18 Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.
4.19 Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted.
4.20 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.
4.21 Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema, välja arvatud tootmisjäätmed. 
4.22 Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
4.23 Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.
4.24 Suurjäätmete all mõistetakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 "Jäätmete , sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu " olmejäätmete tekkevaldkonda kuuluvaid koodinumbriga 200307 tähistatud tavajäätmeid , mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud.
4.25 Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine.
4.26 Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
4.27 Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 
4.28 Tootja on isik, kes:
1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
2) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;
3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil.
4.29 Haiglajäätmed on inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud jäätmed.

II Jäätmekäitluse üldnõuded

5 Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.
6 Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
7 Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.
8 Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.
9 Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.


III Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused 

10 Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral.
11 Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldamata jäätmeveo piirkondades kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.
12 Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldama ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.
13 Elektroonikaromude valdaja on kohustatud need viima ette nähtud kogumiskohtadesse või vastava seadme turustajale.
14 Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid.
15 Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.
16 Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, kalmistud, ühissõidukite peatused jmt) paigutab prügikonteinerid territooriumit haldav organisatsioon ja korraldab jäätmete edasise käitlemise.
17 Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab jäätmete edasise käitlemise.


IV Jäätmete kogumine

18 Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete paigutamine väljapoole mahuteid ei ole lubatud, välja arvatud suurjäätmed, mis võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse.
19 Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
19.1 tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
19.2 vedelaid jäätmeid;
19.3 ohtlikke jäätmeid;
19.4 käimlajäätmeid;
19.5 kogumiskaevude setteid;
19.6 aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit;
19.7 taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
19.8 pakendijäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
19.9 elektroonikaromusid, mille kogumine on korraldatud;
19.10 ehitus- ja lammutusjäätmeid;
19.11 haiglajäätmeid.
20 Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
21 Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid.
22 Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, milliste olemasolust või loomisest, nende asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitab vallavalitsus jäätmevaldajaid regulaarselt.
23 Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta.
24 Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
25 Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitlus litsentsi omav isik.
26 Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.
27 Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.
28 Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise keskkonda.
29 Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskohta, millest vallavalitsus teavitab elanikke 2 nädalat enne kogumisringi läbiviimist.
30 Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke osi sisaldavad elektroonikaromud tuleb viia ettenähtud kogumiskohtadesse või vastava seadme turustajale.
31 Ettevõtted ja asutused peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
32 Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.


V Pakendite ja pakendijäätmete kogumine

33 Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse.
34 Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 
35 Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega.
36 Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile.
37 Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või sõlmib selleks lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõttega.


VI Jäätmekäitluse tehnilised nõuded

38 Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
39 Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.
40 Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
40.1 ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100 liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
40.2 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse;
40.3 kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
40.4 kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m3 suurusi kogumismahuteid.
41 Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid.
42 Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk , mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.
43 Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
44 Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.
45 Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m.
46 Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.
47 Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema pimedal ajal valgustatud.
48 Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks.
49 Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
50 Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides.


VII Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemine

51 Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata.
52 Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
53 Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
54 Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
54.1 rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
54.2 korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
54.3 võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele.


VIII Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded

55 Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja on vallas:
55.1 perearst;
55.2 hambaarst;
55.3 hooldusõed, kes teevad hooldust kodus;
55.4 loomaarst.
56 Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
57 Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end vallavalitsuses esitades järgmised andmed:
57.1 tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress;
57.2 kontaktisik;
57.3 äriregistri registreerimiskood;
57.4 telefoni number;
57.5 ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides;
57.6 jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse.
58 Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed.
59 Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse, milleks tuleb teenuse osutajal sisse seada eraldi ruum või kindlalt suletav (lukustatud) konteiner.
60 Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavatesse nõudesse.
61 Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga "Nakkusohtlikud jäätmed". Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
62 Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud, ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete jäätmetekäitlejale.
63 Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või -purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele või üldapteegile, veterinaarravimid ka veterinaarapteegile sotsiaalministri kehtestatud korras.
64 Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
65 Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.
66 Punktide 58-65 nõuete täitmine on kohustuslik ainult nendele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kelle tegevuse juures tekib punktides 58-65 nimetatud jäätmeid.


IX Jäätmete vedu

67 Jäätmeveo, välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse, korraldab jäätmevaldaja.
68 Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu, kuid tiheasustusaladel mitte harvemini, kui üks kord kuus.
69 Jäätmete vedu võib toimuda ajavahemikus kell 6.oo- 23.oo.
70 Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
71 Vihula valla haldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja, millel asub suvila, elu- või äriruum, omanik. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.
72 Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse vallavolikogu eraldi määrusega.
73 Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei.
74 Vihula vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta.


X Vastutus

75 Jäätmevaldaja, kes on jäätmeid omavoliliselt viinud keskkonda või kelle tegevuse tulemusel on tekkinud keskkonnareostus, on kohustatud koheselt reageerima ning alustama jäätmete likvideerimise ja reostuse tõrjega.
76 Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel.
77 Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
78 Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
79 Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
80 Käesoleva eeskirja täitmist kontrollib Vihula Vallavalitsus.
81 Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku vastavaid sätteid.