VIHULA VALLAST

08.06.1999. a moodustati senise Vihula valla ja senise Võsu valla baasil uus omavalitsusüksus Vihula vald, keskusega Võsul. Vihulat on esmakordselt mainitud aastal 1241, Võsu ajalugu ulatub aastasse 1510. 
Valla pindala on 364,91 km², rannajoone pikkus ca 100 km. Enamus maadest (ca 60%) paikneb Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. 72% Vihula vallast on kaetud metsaga. 

Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere.

Vihula valla alla kuulub Eesti põhjapoolseim saar - Vaindloo kus asub Vaindloo tuletorn, samuti kuuluvad Vihula valla koosseisu Uhtju saared. 

Lahemaa Rahvuspargi koosseisus paikneb Vihula valla piires 13 sihtkaitsevööndit ja 2 loodusreservaati, maastikukaitsealadest on valla territooriumil Selja maastikukaitseala Selja jõeoru ja sealt avanevate paljandite kaitseks ning Toolse maastikukaitseala Eesti mandriosa ainsa soostunud tammiku kaitseks. 

MEIL ON

  • Üks kool - Võsu Põhikool, asutatud 1898. aastal lasteaiarühmadega Võsuperes, Vihulas ja Võsul 
  • raamatukogud Võsul, Võsuperes, Karepal, Vergis ja Vihulas 
  • Võsu rannaklubi (antud rendile MTÜ-le Võsu Rannaklubi)
  • rahvamajad Võhmal (renditud MTÜ-le Võhma Seltsimaja), Karepal (kuulub MTÜ-le Karepa Selts), Käsmus (renditud MTÜ-le Käsmu Külaselts) ja Vihulas
  • külamaja Vergis (renditud MTÜ-le Vergiranna Selts) 
  • väikesadamad Vergis ja Eismal 

 

TERE TULEMAST VIHULA VALDA!

 

Kui näed keskkonnavaenulikku tegevust,

helista kohe Keskkonnainspektsiooni

valvetelefonil 1313 või politsei lühinumbril 110.