Ajalugu, My Blog

Sagadi, Palmse ja Toolse: mõisad ja ordulinnus Vihula naabruses

No Comments

Vihula mõisa naabruses on veel mitu Lahemaa ajaloolist paika, mis kuulusid enne 2017. aastat samuti Vihula valda. Sagadi ja Palmse mõis on Eesti tuntumate restaureeritud mõisaansamblite hulgas ning Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus. Selles loos tutvustame nende kolme paiga ajalugu. Vihula mõisast endast loe lähemalt Vihula mõisa loost.

Sagadi mõis – Fockide kodu

Sagadi mõis (saksa keeles Saggad) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas. Mõisa on esmamainitud 1469. aastal, kui see kuulus Risbiteride perekonnale. 1684. aastal omandas mõisa kindraladjutant Gideon von Fock, kellest sai Fockide suguvõsa Sagadi liini rajaja, ning 1740. aastal tunnistati Sagadi Fockide pärusmõisaks. Varem, 1630. aastal, oli mõisa omanik šotlane Jacob MacDuwald. Aastatel 1861–1872 oli mõis renditud Metsiku mõisa omanikule parun Ludwig von Uexküll-Güldenbandile ning 1881. aastal pani Paul Alexander Eduard von Fock Sagadis aluse perekondlikule fideikomissile. Fockide valduses püsis mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni; viimasele omanikule Ernst von Fockile jäeti alles mõisasüda, kuni ta 1939. aastal ümberasumisega Saksamaale lahkus.

Sagadi hooned

18. sajandi keskel laskis Johann Ernst von Fock ehitada ühekorruselise rokokoostiilis peahoone Tallinna arhitekti Johann Nicolaus Vogeli projekti järgi. 1760.–1770. aastatel valmis üheksa arkaadiga viljaait. Aastatel 1793–1795 ehitati härrastemaja Gideon Ernst von Focki eestvedamisel peaaegu kaks korda pikemaks ja sellele anti hilisbarokne väliskuju. 1794. aastal valmis väravahoone, mille frontooni paigutati 1795. aastal suur ümmargune kell – sealt pärineb rahvapärane nimi Sagadi kellatorn. Väravahoone külgmüüridesse paigutati esivanemate tuhaurnid ja Haljala kalmistult toodud mälestuskivid, millest ühel on 1765. aasta saksakeelne tekst „Jumal õnnistagu järeltulijaid“. 1856. aastal ehitatud magasiait taastati 1970. aastatel ja sisustati hobusetallina. Samal aastal hakati barokset aed-parki ümber kujundama Inglise stiilis pargiks.

1929–1974 tegutses härrastemajas kool. Mõisakompleksi restaureeriti ulatuslikult 1977. aastast kuni 1980. aastate lõpuni. Tänapäeval kuulub mõisasüda Riigimetsa Majandamise Keskusele ning seal asuvad metsamuuseum, hotell, restoran ja alates 1999. aastast Sagadi looduskool.

Palmse mõis – nunnakloostrist Pahlenite valdusse

Palmse mõis (saksa keeles Palms) asus Kadrina kihelkonnas, kuid jääb tänapäeval Haljala valla territooriumile. Keskajal kinkis Taani kuningas Valdemar II need maad Tallinna Püha Mihkli tsistertslaste nunnakloostrile. 1510. aastal vahetas klooster mõisa Bertram Jungega Nabala mõisa vastu ning 1522. aastast läks Palmse Metztackenite suguvõsale. Arend Metztacken, kes 1607. aastal ei leidnud mõisast eest ühtegi tervet hoonet, alustas taastamist pärast Altmargi rahu 1629. aastal; ta oli ka Eestimaa rüütelkonna peamees ja korraldas ülemaalise postiteenuse sisseseadmist. 20. märtsil 1677 päris mõisa Margareta Dorothea, kes oli abielus Gustav Christian von der Pahleniga, ning Palmse jäi 242 aastaks Pahlenite omandiks. Suguvõsast on tuntud näiteks Tallinna–Peterburi raudtee ehituse algataja ja esimene direktor Alexander von der Pahlen (1819–1895). Mõis võõrandati 1919. aasta maareformiga.

Palmse härrastemaja ja park

Praeguse härrastemaja ehitamist alustas Gustav Christian von der Pahlen 1697. aastal. Põhjasõjas, 1703. aastal, rüüstasid mõisasüdame Vene väed, kuid peahoone taastati 1730. aastaks. Järgnevatel aastatel ehitati Ilumäe kabel (1731), viljaait (1734), viinaköök (1736) ja hobusetall (1737) ning 1738. aastal hakati rajama iluaeda. Aastatel 1782–1785 ehitati peahoone arhitekt Johann Caspar Mohri jooniste järgi ümber ja see sai praeguse ilme. Sümmeetrilise põhiplaaniga kahekorruseline kivihoone sarnaneb oma üldlahenduselt Maardu ja Aa mõisa härrastemajaga. 1934. aastal lubas valitsus härrastemaja Kaitseliidule tasuta kasutamiseks üle anda. 1870. aastatel valmis palmimaja ja viimasena 1914. aastal härjatall.

Palmse on üks kõige põhjalikumalt restaureeritud mõisaansambleid Eestis. Ennistustööd algasid 1972. aastal, kui mõisakompleks läks Lahemaa rahvuspargi omandusse. Härrastemaja teisel korrusel on säilinud 18. sajandi ümberehitusest pärit monumentaalsed kahhelahjud, millel on suur kunstiline väärtus.

Toolse ordulinnus – rahulinnus mere ääres

Toolse ordulinnus (saksa keeles Tolsburg, algul Vredeborch) asub Kunda lahe ääres Toolse külas. Selle ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset, kes otsustas ehitada uue linnuse poolele teele Tallinna ja Narva vahele. Linnus pidi kaitsma Toolse sadamat mereröövlite eest, tõkestama vajadusel moskvalaste pääsu Tallinna suunas ning tagama ordu teraviljakaubanduse. Herse nimetas linnuse Vredeborgiks ehk rahulinnuseks; pärast tema kukutamist samal aastal sai linnus taas nime Tolsburg.

Toolse sadamat on esmamainitud 1437. aastal Viiburi ja Tallinna kirjavahetuses kohana, kus Soome ja Eesti talupojad vahetasid vilja ja soolasilku. Linnus oli ka Toolse foogtkonna keskus.

Toolse küla alal asusid ka kaks muistset linnamäge – Toolse linnamägi ja Toolse Ussimägi. Küla idaosast voolab läbi Toolse jõgi ning küla territooriumile jäävad Uhtju saared. Ümbruses asub Toolse maastikukaitseala, mis loodi Mandri-Eesti ainsa soostunud tammiku kaitseks.

Sõjad ja varemed

Liivi sõja ajal 1558. aastal langes linnus moskvalaste kätte ja purustati. 17. sajandi alguses see taastati, kuid lõplikult purustati linnus Suure Põhjasõja ajal 18. sajandi alguses ning jäeti maha. Vahepeal mainiti Toolset 1595. aasta Täyssinä rahulepingus, kui moskvalased loobusid õigustest mitme Eestimaa linnuse üle. 1619. aastal nimetati linnuse valitsejaks Herman Wrangel ning pärast sõjalise tähtsuse kadumist liideti piirkond Selja mõisaga. Linnust ehitati vähemalt viies järgus umbes paarsada aastat: vanim osa on 15. sajandi kolmekorruseline elutorn, hiljem lisandusid tulirelvadele kohandatud hoovid, nelinurkne idatorn ja ümmargune suurtükitorn. Esimesed konserveerimistööd tehti 1930. aastatel ning alates 2004. aastast kuulub linnus SA Virumaa Muuseumid koosseisu, kes on seal konserveerimistöid teinud 2006. aastast.

Kolm paika ühel päeval

Sagadi, Palmse ja Vihula mõis ning Toolse ordulinnus näitavad koos, kuidas siinne elu on aegade jooksul muutunud – keskaegsest sadamakaitsest barokkmõisate ja tänaste muuseumide, hotellide ja looduskoolideni. Kõik need paigad on osa piirkonnast, mille omavalitsuslikku ajalugu kirjeldab meie lugu Vihula vallast.

Allikad

Continue Reading

Külad, My Blog

Käsmu, Võsu ja Vergi: kaptenite küla, suvituskoht ja vana sadam Lahemaa rannikul

No Comments

Endise Vihula valla rannik ulatub Käsmu poolsaarest Vergi ja Altja külani. Kolm asulat – Käsmu, Võsu ja Vergi – on kõik kasvanud mere äärest, kuid igaühel on oma lugu: Käsmu on kaptenite küla, Võsu suvituskoht ja Vergi kunagine kaubasadam. Kõik kolm kuulusid enne 2017. aasta haldusreformi Vihula valda ning asuvad Lahemaa rahvuspargis. Altja kalurikülast oleme kirjutanud eraldi Altja võrgukuuride loos.

Käsmu – kaptenite küla

Käsmu (saksa keeles Kasperwiek) asub Käsmu poolsaarel Käsmu lahe läänekaldal. Küla nime on esmamainitud 1453. aastal seoses Aaspere mõisale kuulunud Käsmu rannaga, küla olemasolu kinnitab aga 1524. aasta kohtuprotokoll. Nime Casperwiek on esimest korda kasutatud 1624. aastal ning osa ajaloolasi oletab, et see tuleneb rannakabelist, mis ehitati Hommikumaa targa püha Caspari auks.

Kuna meri on Käsmu kohal ümbrusega võrreldes sügav, said laevad seal randuda. Küla ehitasid ja laiendasid peamiselt laevakaptenid ja laevaomanikud, mistõttu hakati Käsmut kutsuma kaptenite külaks. Siinsed elanikud olid naaberküladest pisut jõukamad ja nende majad uhkemad. Mõisale maksti renti kalastusõiguse, mitte maa eest, ning peamiselt püüti räime ja lesta.

Merekool ja laevad

Esimene laev ehitati Käsmus 1697. aastal. 19. sajandi teisel poolel osteti Soomest esimesed suured purjelaevad ja neid hakati ehitama ka kohapeal. 1891. aastal valmisid Käsmu tuletorn ja laev Salme, mis ületas hiljem ookeani. Käsmu lahest sai Põhja-Eesti tähtsaim laevade talvitumispaik: mõnel talvel seisis seal kuni 70 laeva.

Aastatel 1884–1931 tegutses Käsmus merekool, kus õppis kokku 1664 õpilast ja neist 64 said kaugsõidukapteniks. 1911. aastal asutati Käsmu Meremeeste Selts ning 1926. aastal OÜ Käsmu Laevaomanikud, millele kuulusid Eesti suurimad kaubalaevad ja mis oli 1930. aastatel Eesti suuruselt teine reeder.

Kivikülv, kirik ja meremuuseum

Käsmu poolsaare kivikülv paikneb umbes 400 hektaril ja on Baltimaade suurim; rändrahnud tõi siia Soome ja Rootsi poolt tulnud viimase jääaja mandriliustik. Küla lähedal asub 43 ha suurune ja kuni 3 m sügavune Käsmu järv.

Kabelimäel asuvad Dellingshausenite kivikabel ja puukirik. Kirikus on Johann Andreas Steini valmistatud orel, mis on pärit Tallinna Rootsi-Mihkli kirikust ja kuulub Eesti vanimate hulka. Käsmu kalmistul asub Juhan Raudsepa 1937. aastal loodud põlvitava naise figuuriga hauamonument, mida peetakse üheks Eesti kaunimaks; sinna on maetud ka helilooja Ülo Vinter. Külas tegutseb Käsmu meremuuseum, mille käes on ka endine tuletorn. Suvitamine algas Käsmus 1840. aastal, kui kindral Nikolai von Dellingshausen rajas sinna perekonna suvemõisa, ning alates 2008. aastast toimub külas muusikafestival Viru Folk. Erinevalt paljudest naaberküladest on Käsmu elanike arv 21. sajandil kasvanud: 2000. aastal 105, 2018. aastal 163 elanikku.

Võsu – Palmse mõisa rannast suvituskohaks

Võsu alevik asub Käsmu lahe lõunakaldal. Esimest korda on Võsut mainitud 3. aprillil 1510 dateeritud ürikus, millega Tallinna Püha Mihkli nunnaklooster vahetas Palmse mõisa Nabala mõisa vastu – võõrandatavate hulgas olid märgitud ka „pered Võsu rannas“. 1700. aastate alguses asus Võsule elama viis Preisimaalt musta katku eest põgenenud perekonda, kes ostsid maad Palmse paruni von der Pahleni käest.

1777. aastal avas Palmse mõisnik Võsul kõrtsi Hotel de Baltique, mille ümbrusest kujunes asula esimene keskus. 19. sajandil tegutses Võsul Palmse mõisa telliselööv; 1895–1904 täiustatud tehas tootis aastas 1–2 miljonit tellist, mida veeti nimega PALMS Venemaale, Soome, Rootsi ja Saksamaale.

Suvituskohana sai Võsu tõuke 1870. aastal avatud Balti raudteest. Aastatel 1880–1910 jagas von der Pahlen Võsu metsaala suvilakruntideks ja müüs need. Enne Esimest maailmasõda oli Võsul umbes 3000 suvitajat. Hiljem valisid Võsu suvekoduks teiste seas Georg Ots, Kaljo Kiisk, Mikk Mikiver ja Juhan Viiding.

Võsu arengut iseloomustavad ka teised daatumid: 1893. aastal loodi postkontor, 1907. aastal asutati Võsu Tarvitajate Ühisus, 1910. aastal oma pank ja 1912. aastal vabatahtlik Tuletõrje Selts. 1908. aastal avas Eduard Langsepp Langsepa pansioni, kus pakuti ka veeprotseduure. Aastatel 1910–1929 sõitis kaks korda nädalas liinil Tallinn–Kaberneeme–Tsitre–Käsmu–Võsu ratasaurik Kungla.

Võsu täna

Ligi 3 km pikkune Võsu rand on tuntud selgeveelise merevee, liivase põhja ja valge liiva poolest ning sai 2002. aastal sinilipu. Võsu jõe suudmes paikneb 2015. aastal avatud sadam, mille muulilt algab 6 km pikkune valgustatud Võsu–Käsmu kergtee paadikujulise vaateplatvormiga. Võsu kool (asutatud 1898) tegutseb samas hoones alates 1932. aastast ja hoone on arhitektuurimälestis. Tuntumad üritused on Võsu Muusikapäevad, Võsu Rannafestival ja Võsu Glämm. Pärast 2017. aasta haldusreformi sai Võsust Haljala valla halduskeskus ja hiljem teenuskeskus.

Vergi – kunagine kaubasadam

Vergi küla asub Vergi poolsaare idaosas, umbes 2 km Altjast loodes. Vergit on esmamainitud 1309. aastal ning sadamakoha kohta on teateid aastast 1582. Varem nimetati paika ka Kaupsaareks, mis viitab kaubavahetusele: Virumaa talurahvas vahetas siin rukist Soome kalurite silgu vastu. Keskajal ja hiljemgi oli Vergi rannakaubanduse ja purjelaevade ehitamise koht ning 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul üks põhjaranniku suurimaid kalurikülasid. 1905. aastal asutati Vergi Kalurite Ühistu. Ajaloolis-kultuuriliselt olulised on külas rahvamaja ja pritsikuur, sadama lähedal asuvad ka Vergi alumine ja ülemine päevamärk.

Praeguse sadama ehitamisel aastatel 1928–1934 rajati Vergi neeme ja Vergi saare vahele 197 meetri pikkune kivitamm. 1924. aastal paigaldatud tulepaak asendati 1936. aastal raudbetoonist tuletorniga. Vergi sadam on Viru ranna külastatavamaid jahisadamaid. Nõukogude ajal asus sadamast läänes piirivalve vaatluspost; 1984. aastal ehitatud kompleks on Eestis ainus täielikult säilinud omataoline koos metallist vaatetorniga.

Kuidas kolm asulat ühendada?

Käsmust viib maantee lõunasse Võsu ja Eru suunas, Võsu ja Käsmu vahel saab liikuda ka kergteel. Vergi ja Altja jäävad Võsust ida poole. Kõik kolm asulat sobivad hästi ühendama sisemaa vaatamisväärsustega – näiteks Vihula mõisaga – ning täiendavad pilti, mille annab meie Lahemaa rahvuspargi ülevaade.

Allikad

Continue Reading

Majutus, My Blog

Elamusi Põhja-Eestis: avasta Lahemaa pärlid ja Tallinna mitmekesine majutusvalik

No Comments
Elamusi Põhja-Eestis: avasta Lahemaa pärlid ja Tallinna mitmekesine majutusvalik
Elamusi Põhja-Eestis: avasta Lahemaa pärlid ja Tallinna mitmekesine majutusvalik

Põhja-Eesti on piirkond, kus kohtuvad rikkalik ajalugu, avarad loodusmaastikud ja elav kultuurielu. Erilise koha hõivab siin Lahemaa rahvuspark ning Vihula küla oma muljetavaldava kultuuripärandiga, mis meelitab igal aastal tuhandeid avastushimulisi puhkajaid. Pole kahtlust — kui soovid kogeda midagi enamat kui tavaline nädalavahetus linnamelus, ootab sind Põhja-Eesti oma avastamata saladuste, traditsioonide ning laia majutusvalikuga, mis ulatub hubastest külalistemajadest kuni põnevate butiikhotellideni Tallinna südames.

Vihula küla – ajastute ristteel

Kui Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduslik kroonijuveel, siis Vihula küla on selle ajalooline süda. Vana mõisahoone, mille ümber küla on kujunenud, võlub igat külalist oma väärika arhitektuuri, suurte pargialade ja romantiliste tiikidega. Pole juhus, et Lahemaa rahvuspargi kogemust hinnatakse kõrgeks — siin põimuvad 19. sajandi mõisaelu pärand, talutraditsioonid ning eestipärane külalislahkus. Kohalikud traditsioonid elavad edasi nii rahvakalendri tähtpäevade, käsitöö kui ka mahetoidutootmise kaudu. Külalisele avaneb võimalus osaleda töötubades, jalutada mööda ajaloolisi alleesid ning nautida vaikust, mis on haruldane tänapäeva kiires maailmas.

Lahemaa rahvuspargi loodusmälestised

Lahemaa rahvuspark pakub võimaluse avastada mitmekesiseid loodusobjekte: sood, rabad, rannikulõigud ning ürgsed segametsad teevad sellest tõelise loodusriigi. Siinse piirkonna uhkuseks on Viru raba laudteed, mis viivad läbi lõputute samblavaipade ja metsasalude ning pakuvad igal aastaajal ainulaadseid vaateid. Majutudes Lahemaa lähistel, on sul võimalus tõusta varahommikul, et tervitada päikesetõusu udu sees või jäädvustada haruldasi linnuliike. Matkasellidele on olemas hulgaliselt tähistatud radu, mis läbivad Vihula kõrval ka teisi ajaloolisi mõisaid ja traditsioonilisi merekülasid. Tõeline avastaja ei peaks kiirustama — iga rada ja loodusmälestis peidab endas lugu, mille mõistmiseks on vaja aega ja kannatlikkust.

Kultuuripärand ja kohalikud sündmused

Vihula ja Lahemaa ümbrus pole vaid paik loodushuvilistele — siin elab tugev kohalik kultuur. Läbi suve leiavad aset kontserdid, käsitöölaatad, mõisapäevad ja traditsioonilised rahvapeod, mille pärandit kantakse põlvest põlve edasi. Piirkonnale omased käsitöölised ja kunstnikud tegutsevad aktiivselt, pakkudes külastajatele võimalust avastada ehtsat Eesti käsitööd või maitsta Lahemaa kohalikke delikatesse. Kunstisõbrad saavad osa mõisakontsertidest, loodussõpradele leiab aset looduspäevi ja giidituure. Kel huvi põhjalikuma tausta vastu, tasub lugeda ka Vihula külaga seotud praktilist reisijuhti, kust leiab kasulikke näpunäiteid ajaloopärandi kohta ja soovitusi, kuidas kõike võimalikult autentselt kogeda.

Tallinna mitmekesine majutusvalik – mugavus ja avastamisrõõm käivad käsikäes

Puhkus Põhja-Eestis jääb poolikuks ilma Tallinna külastuseta. Eesti pealinna põimuvad kaasaegsed elamused ja ajalooline vanalinn, muutes selle suurepäraseks peatuskohaks kogu piirkonna avastamise kõrval. Tallinna majutusvalik on mitmekesine: leidub luksushotelle, koduseid külalistemaju ning kaasaegseid kortermajutusi. Olenemata sellest, kas otsid romantilist nädalavahetust või praktilist öömaja reisigruppidele, lai valik majutus Tallinnas võimaldab leida just sinu vajadustele vastava lahenduse. Hiljutised muudatused majutustrendides on toonud esile personaalse lähenemise tähtsuse — suveks broneeri varakult ning tutvu erinevate valikutega Eesti majutuskohad kaudu, et oma puhkus muuta muretuks ja meeldejäävaks.

Majutuse valiku põhimõtted: kuidas sõeluda parim võimalus?

Nii Lahemaal kui ka Tallinnas iseloomustab majutust suur valikuvabadus — kuid just see võib tekitada küsimuse, kust alustada. Tasub üle vaadata majutuse asukoht, ligipääsetavus loodus- või kultuuriobjektidele ning pakutavad lisateenused. Kindlasti uuri, kas öömajal on kasutusel ametlik tegevusluba, mis tagab elementaarsed standardid ohutuses ja teeninduses. Usaldusväärne Eesti kataloog nagu Eesti majutuskohad koondab neid pakkujaid, kellel on selged kirjeldused, pildid ja kasutajate tagasiside, aidates vältida ebameeldivaid üllatusi.

Võrdle pakkumisi ja märka punaseid lippe

Enne broneerimist tee valik mitme pakkumise vahel. Loe tähelepanelikult üle majutuse tingimused: tasuta tühistamise, hommikusöögi, parkimise ja muude lisateenuste olemasolu tõstab mugavustaset. Kui midagi tundub ebaharilikult soodne või vajab kohe ettemaksu, küsi selgitusi ja loe alati olemasolevaid külastajate arvamusi. Ebapiisavad kontaktandmed või ebamäärased kirjeldused on peamised märgid, millest tasub hoiduda. Parem on võtta veidi aega võrdlemiseks kui riskida puhkusel ebameeldiva üllatusega.

Kontrollnimekiri kohapeal: mida kinnistu ülevaatusel vaadata?

Kui jõuad majutuskohta, võta hetk põhiasjade kontrollimiseks. Kas tuba vastab kirjeldustele ja fotodele? Kas puhtus, voodipesu ning vannitoa seisukord on tipptasemel? Levinud on tasuta WiFi, kvaliteetne hommikusöök ja turvaline parkimine, ent kui miski jääb puudu, küsi julgelt vastuvõtust või võta ühendust omanikuga. Kvaliteetse majutuse märgiks on kiire reageerimine ja avatud suhtlus külastaja vajaduste osas.

Kogu Eesti majutuskohad ühel veebilehel

Sobiva öömaja leidmine ei tohiks olla väsitav ega aeganõudev. Eesti suurim majutuskataloog Eesti majutuskohad koondab erinevad võimalused nii Põhja-Eesti looduskaunitesse paikadesse kui ka Tallinna südalinna; leiad seal nii puhkemajad, kodumajutused kui ka tipptasemel hotellid. See aitab võrdlevalt läheneda eluase leidmisele, lähtudes enda eelistustest ja huvidest — olgu see mugav paik Lahemaal või stiilne apartement Tallinna südames. Kataloogi taristu võimaldab hõlpsalt tutvuda kirjelduste, asukohtade ning külaliste arvamustega, vältides sel moel üllatusi ning tagades, et saad just sellise puhkuse, millest unistasid.

Kokkuvõtteks jagab Põhja-Eesti, Lahemaa ja Tallinn ägedaid elamusi iga külastaja jaoks: Vihula küla traditsioonidest kuni Tallinna moodsate linnahelideni. Kui plaanid järgmist puhkust, võta aega kohaliku pärandi avastamiseks ning vali sobiv öömaja kas otse Tallinna südalinna või rahuliku Lahemaa looduse lähistele — majutus Tallinnas ja laia valiku Eesti majutuskohad leiab ühest kohast. Nii saad keskenduda tõelisele avastamisrõõmule ning jäävad meelde nii Loode-Eesti kultuurilood kui ka Tallinna ööd.

Continue Reading

My Blog, Reisimine

Elektriautoga Lahemaale ja Vihulasse: nõuanded talviseks sõiduks

No Comments
Elektriautoga talvel Inglismaal: elanikule ja välismaalasele vajalikud nipid

Elektriautoga on Lahemaale ja Vihulasse mugav sõita ka talvel, kuid külm ilm ja maapiirkonna vahemaad nõuavad veidi rohkem planeerimist kui suvine linnasõit. Allpool on praktilised nõuanded talviseks reisiks Lahemaa rahvusparki – Vihula mõisa, Võsu ja Käsmu suunas.

Planeeri laadimine enne sõitu

Külma ilmaga väheneb elektriauto sõiduulatus, sest aku töötab madalal temperatuuril vähem tõhusalt ja osa energiast kulub kütmisele. Seepärast alusta reisi täislaetud akuga ja vaata laadimispunktid oma marsruudil üle juba kodus. Kui alles kaalud autovahetust, aitab elektriautode võrdlus leida mudeli, mille sõiduulatus sobib ka pikemateks maasõitudeks.

Eelsoojendus ja säästlik kütmine

Soojenda salongi ja akut võimalusel ajal, mil auto on veel laadija küljes – nii tuleb soojus võrgust, mitte akust. Sõidu ajal on istme- ja roolisoojendus säästlikumad kui kogu salongi kütmine.

Teekond Lahemaale

Lahemaa piirneb lõunast Tallinna–Narva maanteega: näiteks Viru raba matkarada asub maanteest umbes kilomeetri kaugusel. Vihula küla jääb Karula–Vihula–Sagadi tee äärde. Väiksematel teedel võib talvel olla libe, seega kohanda regeneratiivpidurduse tugevust ja kiirenda sujuvalt. Võsul saab auto parkida ning jalutada 6 km pikkusel valgustatud Võsu–Käsmu kergteel. Ülevaate piirkonnast annavad meie lood Vihula külast ja endisest Vihula vallast.

Varustus talviseks reisiks

Kontrolli enne sõitu rehvide seisukorda ja klaasipesuvedeliku taset ning pane autosse soe riietus, taskulamp ja laetud telefon. Hoia laadimiskaart või laadimisrakendus käepärast ja jäta akusse varu, sest külmal ööl võib laetus seistes veidi langeda.

Millist mudelit valida?

Maapiirkonnas sõitjale on olulised talvine sõiduulatus, soojuspump ja kiirlaadimise võimsus. Võrdle mudeleid nende näitajate järgi – elektriautode mudelite võrdlus koondab andmed ühte kohta. Rohkem infot elektriautode kohta leiab lehelt elektriauto.ee.

Kuhu talvel minna?

Talvel sobivad sõidu sihtpunktiks näiteks Vihula mõis, mille kõrvalhäärberis tegutsevad hotell ja ökospaa, ning Käsmu, kus asub Käsmu meremuuseum. Viru raba 3,4 km pikkune matkarada kulgeb enamasti laudteel ja raja keskel on vaatetorn, kust avaneb vaade kogu rabale. Võsu ja Käsmu vahel kulgev kergtee on valgustatud, mistõttu saab seal jalutada ka lühikesel talvepäeval.

Allikad

Continue Reading

Majutus, My Blog

Digitaalne külalisjuhend: kaasaegne mugavus külaliskorterite peatudes

No Comments
Digitaalne külalisjuhend: kaasaegne mugavus külaliskorterite peatudes

Tänapäeva reisijad ootavad majutuselt rohkemat kui vaid mugav voodi – kiire infovahetus, sujuv sisseelamine ja iseseisvus on muutunud olulisteks märksõnadeks. Digitaalne külalisjuhend on nutikas lahendus, mis muudab peatumise külaliskorteris lihtsamaks ja pingevabaks. Sellest juhendist leiab kogu kriitilise info Wi-Fi, parkimise ja kodumasinate kasutamise kohta ning praktilised soovitused ümbruskonna avastamiseks, sidudes uue tehnoloogia traditsioonilise külalislahkusega, mida hinnatakse eriti Vihula külas ning Lahemaa rahvuspargis.

Kiire ligipääs olulisele infole: Wi-Fi andmed alati käepärast

Kui saabud võõrasse korterisse, on esimene küsimus sageli – kus on Wi-Fi parool? Digitaalne külalisjuhend lahendab selle olukorra elegantselt, koondades Wi-Fi nime ja parooli kohe esmainsena nähtavale kohale. Nii pole enam vaja peremeestelt või haldajatelt küsida ega paperilehti otsida. Tänu korter.ee digitaalsele külalisjuhendile saad vajalikud ühenduse andmed mugavalt mõne klikiga. Mobiilist või tahvelarvutist juhendi avamine teeb kogu protsessi veelgi kiiremaks – ühtlasi minimeeritakse segadust ning külalised saavad kiirelt asuda tööd tegema, puhata või infot Lahemaa matkade ja Vihula küla kultuuripärandi kohta uurima.

Parkimiskorraldus selgelt ja arusaadavalt

Parkimine võib tundmatus kohas sageli põhjustada segadust või isegi trahve. Digitaalne külalisjuhend selgitab üksikasjalikult, kus asuvad tasuta või määratud parkimiskohad, millised on võimalused tasulise parkimise korral ning kuidas täita kohalikke parkimisreegleid. Tänu juhendile saavad külalised aegsasti planeerida sõidu ja vältida ebameeldivaid üllatusi. Külaliskorterid Tallinnas kasutavad digitaalseid juhendeid, et anda nii teksti, skeemide kui ka fotodega aimu parkimisvõimalustest. See teeb kogu saabumisprotsessi kiireks ja stressivabaks ning jätab külalisele rohkem aega nautida Vihula ja Lahemaa rahvuspargi võlusid.

Kodumasinate kasutamise juhised: igapäevategevused lihtsasti tehtavad

Igas majutuskohas leidub kodumasinaid, mille kasutus võib võõras keskkonnas tekitada kõhklusi – alates pesumasinast kuni nõudepesumasini või pliidini. Digitaalne külalisjuhend on koondanud kasulikud samm-sammulised kirjeldused ja pildid kõige olulisemate kodumasinate kasutamiseks. See säästab aega ja närve: ei teki vajadust otsida kasutusjuhendeid erinevatest sahtlitest ega küsida pererahva käest. Eriti väärtuslik on see peredele ja neile, kes plaanivad pikemat peatust. Kui kohaliku kultuuriga tutvumiseks on soov nautida näiteks Vihula käsitöötooteid või valmistada traditsioonilisi roogasid, aitab selged juhised ka köögis mugavalt toime tulla.

Kohalik teave ja elamused ühes kohas

Lisaks tehnilisele infole võib digitaalne külalisjuhend olla tõeline teejuht kohalike elamuste juurde. Sinna saab lisada soovitusi Vihula küla vaatamisväärsuste, Lahemaa rahvuspargi matkaradade ning kogukonna traditsioonide kohta. Nii inspireeritakse külalisi avastama enamgi kui vaid majutuskoht – näiteks võivad Vihula loodusretked ja ajaloolised paigad muuta peatumise meeldejäävaks elamuseks. Digitaalsest juhendist on võimalik saada infot ka söögikohtade, kohalike ürituste ning teenuste kohta, pakkudes igakülgset tuge nii pikemaks puhkusereisiks kui ka lühivisiidiks.

Vaata üle juhendi usaldusväärsus ja uuendused

Kõige parem digitaalne külalisjuhend on alati ajakohane ja usaldusväärne. Kontrolli, et juhendis olev info oleks värske – uuendused parkimisreeglites, Wi-Fi andmetes või avariinumbrites peavad olema kohe leitavad. Hea juhend peab sisaldama ka infot selle kohta, millal seda viimati uuendati ning kuidas pöörduda abi saamiseks. Samuti tasub veenduda, et kõik kasutusjuhised, skeemid ja lingid töötaksid tõrgeteta nii mobiilis kui arvutis. Kui pererahvas või haldur reageerib kiiresti vajadusele infot täiendada, saab külaline tunda end igal sammul toetatuna ja turvaliselt.

Kuidas vältida peamisi ohumärke külalisjuhendite kasutamisel

Digitaalset külalisjuhendit valides tasub tähele panna mõningaid ohumärke. Ebamäärased või puudulikud juhised – näiteks lünklik info Wi-Fi kohta või arusaamatud parkimisskeemid – võivad muuta asjad keerulisemaks, mitte lihtsamaks. Usalda juhendeid, millel on korrektsed kontaktid, selged sammud kodumasinate käivitamiseks ning lisatud kohalikud soovitused. Vältida tasub juhendeid, kus puuduvad turva- ja hädaabinõuanded; korralik juhend annab selgelt edasi ka evakuatsiooniteekonna või tähtsamad ohutusreeglid. Parimad majutuspakkujad teevad koostööd platvormidega, nagu korter.ee digitaalne külalisjuhend, sest need järgivad kvaliteedistandardeid.

Mida kindlasti kontrollida kohale jõudes

Kui jõuad külaliskorterisse, ava kohe digitaalne juhend ning kontrolli järgmised punktid: Wi-Fi ühenduse toimimine, parkimiskoha selgus (vajadusel tee foto skeemist), kodumasinate lühijuhised ning kõik hädaolukorra kontaktid. Kui mõni osa juhendist tundub puudulik, pöördu kohe halduri poole. Vihula piirkonnas tasub lisaks uurida, kas juhend sisaldab infot kohaliku looduse või ajaloo kohta – näiteks matkasoovitusi või kultuurilisi üritusi, mida saad avastada lähemalt teise artikli siit kaudu.

Mugavus ja turvalisus igal sammul

Digitaalne külalisjuhend hoiab kõik vajaliku ühe ekraani kaugusel ning toetab nii külalise privaatsust kui ka pererahva aega. Mitmed külaliskorterite haldajad on leidnud, et juhend vastab just moodsa reisija ootustele: info on ajakohane, kergesti uuendatav ning ligipääsetav igal ajal, ilma et peaks tuginema trükitud või käsitsi kirjutatud infomaterjalidele. Lisaks võimaldab juhend lisada ka eriolukordade (näiteks elektrikatkestus või avarii) juhised, mis annab külalisele rohkem kindlustunnet ja rahu. See kõik muudab peatuse kaasaegseks, turvaliseks ning muretuks sõltumata sellest, kas ööbid suurlinna külaliskorterites või avastad väikese Vihula külakogukonna traditsioone Lahemaa looduskaunis paigas.

Kokkuvõtteks võib öelda, et digitaalne külalisjuhend on asendamatu abimees igale reisijale ja majutuspakkujale. Tänu sellele on võimalik pakkuda külalistele selgust, turvatunnet ja iseseisvust igal sammul. Lisaks aitab selline lahendus ka majutusettevõtetel pakkuda paremat teenuse kvaliteeti ning rohkem rõõmsaid tagasisidesid. Soovitame tutvuda korter.ee digitaalse külalisjuhendi võimalustega ning avastada, kuidas ka külaliskorterid Tallinnas saavad muuta Sinu reisi veelgi mugavamaks ja muretumaks.

Continue Reading

Külad, My Blog

Altja kaluriküla: võrgukuurid, kõrts ja rannarahva laevaehitus

No Comments
Avasta Vihula küla kultuuripärand: Praktiline reisijuht

Altja on rannaküla Haljala vallas, mis kuulus enne 2017. aasta haldusreformi Vihula valda. Küla on tuntud taastatud võrgukuuride, kõrtsi ja külakiige poolest. Altja paikneb samas piirkonnas kui Vihula küla – vaata ka meie ülevaadet Vihula valla küladest.

Mitu nime ja vana ajalugu

Altjat on ajaloolistes allikates esimest korda mainitud 1465. aastal seoses Annikvere mõisale kuulunud kalapüügikohaga Oandu (Altja) jõe suudmes. Külal on olnud palju nimesid, näiteks Wandemunde, Rootsipea ja Haldja. Praegune nimi on eeldatavasti kujunenud 1678. aastal elanud mehe Halti Jahni järgi, kuid rahvas seostab seda haldjatega. 1699. aasta kaardil kuulus suurem osa külast Sagadi mõisale ning seal oli kuus maja.

Laevaehitajate küla

Altjal tegeldi peamiselt kaubaveo ja kalastamisega. Laevaehitus algas 19. sajandi lõpus ja platse oli kolm. Esimese laeva, brigantiini Svjatoi Nikolai, ostis 1888. aastal Johannes Uutmann ehk Matsu taat, kes ehitas 1902. aastal ka kolmemastilise kahvelkuunari Marta. Enne Teist maailmasõda oli külas 20 majapidamist ja 126 elanikku, 2020. aastal elas Altjal aasta ringi 27 inimest.

Lahemaa taastas küla ilme

Pärast rahvuspargi loomist 1971. aastal restaureeriti Uustalu ja Toomarahva talu ning 1973–1974 taastati neeme võrgukuurid vanade fotode ja külaelanike mälestuste järgi. Kõrts ehitati 1978. aastal endise Paarma ehk Mäekõrtsi kohale Kõrve kõrtsi fotode ja põhiplaani järgi. Võrgukuurid said Altja sümboliks eriti pärast Hardi Volmeri filmi „Tulivesi“ (1994). Külas sündis maalikunstnik Richard Uutmaa (1905–1977), kes jäädvustas randlaste elu.

Reisi planeerimine

Rannakülas sõltub elamus palju ilmast, seega vaata enne sõitu ilma Vihula lähedal. Kui sama reisi käigus on plaanis ka Lääne-Eesti või saared, aitavad Lääne-Eesti ilm Haapsalus ja Saaremaa ilm Kuressaares.

Kõrtsid, seltsid ja külakiik

1857. aastaks oli Altjal kolm kõrtsikohta: Mustoja, Paarma ja Vanakõrts. 1923. aastal asutati Altja-Mustoja Haridus- ja Kultuuriselts, kes harjutas koorilaulu ja näidendeid Toomarahva rehetoas. 2001. aastal loodi Altja Naiste Selts vanade laulude ja traditsioonide hoidmiseks. Küla keskele ehitati 1970. aastate alguses külakiik, mis on rahvakalendri tähtpäevade koht. Altja pühapaik on Varetnõmme mets vana kivikanguriga, neeme lähedal on kivisse raiutud Eesti vapi kolm lõvi ja mälestusmärk merel hukkunutele.

Allikad

Continue Reading

My Blog, Vallaelu

Vihula vald 1991–2017: Võsu, 52 küla ja liitumine Haljala vallaga

No Comments
Vihula küla ajalugu ja kultuur: Traditsioonid ja looduse kaunidused Lahemaa rahvuspargis

Vihula vald oli omavalitsus Lääne-Virumaal, mis moodustati 12. detsembril 1991 ja liideti 2017. aasta haldusreformi käigus Haljala vallaga. Viimane vallavanem oli Annes Naan. Suurem osa valla territooriumist jäi Lahemaa rahvuspargi aladele.

Võsu ja 52 küla

Vallas oli Võsu alevik ja 52 küla, neist suuremad Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula ja Annikvere. Teiste seas kuulusid valda Altja, Eru, Ilumäe, Karula, Mustoja, Oandu, Sagadi, Toolse ja Vainupea. Võsu alevik kuulus kuni 1999. aastani Võsu valda ja liitus siis Vihula vallaga. 1. jaanuaril 2006 elas vallas 2144 inimest.

Loodus ja vaatamisväärsused

Valla aladel asus Eesti põhjapoolseim saar Vaindloo koos tuletorniga. Saar kuulub Vainupea küla valdusalasse, mistõttu on Vainupea kõige pikema ulatusega küla Eestis: küla edelaservast Vaindloo põhjatipuni on 29,19 kilomeetrit. Lisaks Lahemaale olid vallas Selja maastikukaitseala ning Toolse maastikukaitseala, mis kaitseb Mandri-Eesti ainsat soostunud tammikut. Vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Palmse, Sagadi ja Vihula mõis, Altja kaluriküla, Käsmu kivikülv ja meremuuseum, Ilumäe kirik, Vainupea kabel ning Vihula ja Toolse linnamägi.

Haljala vald täna

Tänane Haljala vald moodustati 2017. aastal senise Haljala ja Vihula valla ühinemisel. Vallas on 72 küla ja 2 alevikku – Haljala ja Võsu –, pindala on 550,14 km² ning 1. jaanuari 2024 seisuga elas seal 4298 inimest. Vallavalitsus asub Haljala alevikus aadressil Tallinna mnt 13 ja teenuskeskus Võsul aadressil Mere tn 6. Merepiiri on vallal umbes 100 km. Sarnane liitumine on toimunud varemgi: 1893. aastal ühendati Haljala kihelkonna 18 talurahvavalda kolmeks, mille hulgas oli ka Vihula vald.

Ilm enne teeleasumist

Kuna paljud siinsed vaatamisväärsused on välitingimustes, tasub enne sõitu vaadata ilma Rakveres ja Lääne-Virumaal. Pikema reisi puhul aitab üldpilti saada ka ilmateade nädalavahetuseks ning värskeid teateid jagab weather.ee Facebooki leht.

Sadamad ja sõbrakaubandus

Vanas Haljala kihelkonnas asusid olulised sadamad Toolse ja Vergi ning sidemed Soomega olid tihedad. Nn sõbrakaubandus, kus talurahvas vahetas vilja Soome kalurite silgu vastu, kestis Teise maailmasõjani. Haljala valla vapil on sinisel kilbil hõbedane haldjas kuldse kaheksaharulise tähikuga.

Allikad

Continue Reading

Loodus, My Blog

Lahemaa rahvuspark: Eesti esimene rahvuspark numbrites

No Comments
Vihula küla ja Lahemaa võlud: Ajaloo- ja loodusretked Lääne-Virumaal

Lahemaa rahvuspark asutati 1. juunil 1971 ja see on Eesti esimene rahvuspark. Vihula küla ja mõis asuvad rahvuspargi idaosas – neist loe lähemalt Vihula küla ja Vihula mõisa lugudest. Siin anname ülevaate, mida rahvuspark kaitseb ja kui suur see on.

Mida rahvuspark kaitseb?

Lahemaa on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitse all on metsa-, soo- ja rannaökosüsteemid, poollooduslikud kooslused nagu loopealsed, geoloogiamälestised nagu Balti klint ning ajaloo- ja arhitektuurimälestised.

Lahemaa numbrites

2015. aasta seisuga on rahvuspargi pindala 74 784 hektarit. Sellest 117 hektarit jaguneb kolme reservaadi, 17 760 hektarit 43 sihtkaitsevööndi ja 56 907 hektarit üheksa piiranguvööndi vahel. Kolmandiku pindalast moodustab meri. Rannajoon on tugevasti liigendatud: selle pikkus rahvuspargis on umbes 145 km, kuigi äärmuspunktide vahe linnulennult on vaid 46,5 km.

Metsad, jõed ja järved

Metsad katavad umbes 34 300 hektarit ehk ligikaudu 73% maismaast. Valitseb harilik mänd (umbes 60% metsade pindalast), järgnevad kuusk (u 20%) ning aru- ja sookask (u 15%). Peamised jõed on teiste seas Altja oja, Loobu jõgi, Mustoja, Valgejõgi ja Võsu jõgi. Suurimad järved on Kahala järv (346 ha), Lohja järv (56,8 ha) ja Käsmu järv (43 ha). Poollooduslikke kooslusi on umbes 2543 hektaril.

Kivid ja rabad

Käsmu poolsaarel paiknev umbes 400 hektari suurune kivikülv on Baltimaade suurim; rändrahnud kandis siia viimase jääaja mandriliustik. Rahvuspargi lääneosas asuva Viru raba 3,4 km pikkune matkarada kulgeb enamasti laudteel ja raja keskel on vaatetorn.

Pärast matka

Rahvuspargi metsa- ja kruusateedel kogub auto kiiresti tolmu ja pori. Kodu poole sõites saab sõiduki puhtaks Rakvere autopesulates või pealinna jõudes autopesulates Tallinnas.

Maastikud ja joad

Rahvuspargi maismaa hõlmab peamiselt kolme maastikurajooni: Soome lahe rannikumadalikku koos saartega, Harju lavamaad ja Viru lavamaad; vähesel määral ulatub see ka Kõrvemaale. Tähelepanuväärne pinnavorm on Põhja-Eesti klint. Lahemaal on neli juga: Turjekeldri juga, Vasaristi joastik, Nõmmeveski juga ja Joaveski joastik. Rahvuspargile on kuulunud ka Palmse mõis ja Altja talukompleks.

Allikad

Continue Reading

Ajalugu, My Blog

Vihula mõis: Lodedest ja Schubertitest tänase spaahotellini

No Comments
Vihula küla ajalugu ja kultuur: Kogemus Lahemaa rahvuspargis

Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne-Viru maakonda Haljala valda ning see on Lahemaa rahvuspargi üks tuntumaid mõisaansambleid. Küla enda loost loe lähemalt Vihula küla ajaloo ülevaatest.

Omanikud läbi sajandite

Mõisa on esmamainitud 1501. aastal, mil see kuulus Lodede aadlisuguvõsale. 17. ja 18. sajandil kuulus mõis Helffreichidele, kes lasid rajada barokkstiilis mõisasüdame; see valmis juba 18. sajandi esimesel poolel. 1810. aastal omandasid mõisa Schubertid. Neile kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni ja mõisasüda kuni 1939. aasta ümberasumiseni.

Peahoone ja üle 20 kõrvalhoone

19. sajandil rajati paisjärve kaldale hulk stiilseid kõrvalhooneid. Peahoone sai praeguse kuju 1880. aastatel, mil see Friedrich Modi projekti järgi ümber ehitati. Sissesõidutee allee äärde rajati väravapostidele Schubertite vapid. Mõisaansamblist on säilinud üle 20 eri ajastu hoone, mälestisena on kaitse all näiteks peahoone, tõllakuur, ait, valitsejamaja, kohvimaja, jääkelder, möldrimaja, vesiveski ja veskitamm, sepikoda ning tuuleveski. Mälestiste nimekirja kuuluvad ka karjalaut, sepamaja, moonakatemaja, viinaköök-nuumhärgade tall, magasiait ja mõisa piirdemüürid.

Park Mustoja kallastel

Vihula mõisa park paikneb Mustoja vahelduva reljeefiga kaldaterrassidel. Pargi 10 hektarit ja sellele lisanduv 18 hektari suurune parkmets on kujundatud vabaplaneeringulisena.

Tulekahjust spaahotellini

Pärast 1982. aastal Vihula Invaliididekodus toimunud tulekahju algas mõisakompleksi ulatuslik restaureerimine. Aastatel 2008–2012 restaureeris kompleksi Taani-Inglise ühisettevõte Unique Hotels. Täna on mõis eravalduses: pargis paiknevas kõrvalhäärberis tegutsevad hotell ja ökospaa, endise viinavabriku hoones on Vihula Mõisa Viinamuuseum ning mõisale kuulub tehnikamälestisena arvele võetud sõiduauto Berliet.

Autoga Vihulasse

Vihula küla jääb Karula–Vihula–Sagadi tee äärde. Pealinnast tulijal on mõistlik paak täis võtta juba enne teeleasumist – tanklad Tallinnas on selleks kõige lihtsam valik. Rakvere poolt sõitjad leiavad lähima võimaluse Rakvere tanklate nimekirjast.

Mida mõisas näha saab?

Mõisa territooriumil on eksponeeritud muu hulgas peahoone, tuvimaja, pesuköök, palmimaja, teemaja ja päikesekell, paadimaja ja paadisillad, kuradisild, Musitorn ning Tõotuste saar. Jääkeldris asub Kaval-Antsu Kõrts, endises tõllakuuris spaakeskus ja aidas konverentsikeskus. Lisaks on seal minigolfi- ja kettagolfirada, kontserdilava ja suvekohvik.

Allikad

Continue Reading

Külad, My Blog

Vihula küla: nime päritolu, ajalugu ja Vihula paisjärved

No Comments
Vihula küla ajalugu ja kultuur: Lahemaa pärl

Vihula küla asub Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis ja kuulub tänapäeval Haljala valda. Enne 2017. aasta haldusreformi oli küla Vihula valla osa. Küla jääb Karula–Vihula–Sagadi tee äärde ning selle keskus paikneb teeristil, kust lähevad teed Altja ning Potsu ja Haljala suunas. Talud asusid peamiselt nende teede ääres, ulatudes Lauli külast kuni Vihula mõisasüdameni.

Kust tuleb nimi Vihula?

Nime päritolu kohta on mitu seletust. Keeleteadlane Lauri Kettunen pidas võimalikuks, et nimi tuleb sõnast viha tähenduses „kibe“. Nimi võib seostuda ka Soome kohanimedega Viho(i)la ja isikunimega Viho(i)nen. Ajaloolane Enn Tarvel on arvanud, et küla nimi on tuletatud isikunimedest Viho või Vihoi.

Keskajast asunduseni

Vihula on ainus Lahemaa Virumaa piirkonna maaküla, mida mainitakse Taani hindamisraamatus Eestimaa suure nimekirja hulgas. Küla kõrvale rajati ajavahemikus 1464–1501 Vihula mõis, mis on küla tähtsaim ajalooline objekt ja kus tegutseb tänapäeval spaahotell. Mõisa maadele rajati 1920. aastal Vihula asundus, mis liideti 1977. aastal Vihula külaga.

Jõgi, paisjärved ja hiis

Küla läbib Vihula jõgi, mida alamjooksul nimetatakse Mustojaks. Jõel on kolm paisjärve: Vihula järv, Vihula veskijärv ja Saeveski järv. Vihula järv ehk Vihula paisjärv on 10,3 hektari suurune ja kuulub Ida-Eesti vesikonda. Kalastajad võivad sealt saada särge, ahvenat ja haugi, harvem ka forelli. Külas asub ka Vihula hiis.

Suvel mere äärde

Lähim suur supelrand on Võsul. Ligi 3 km pikkune Võsu rand on tuntud selgeveelise mere, liivase merepõhja ja valge liiva poolest ning sai 2002. aastal sinilipu. Enne rannapäeva tasub vaadata reaalajas rannailma, et teada vee temperatuuri ja tuuleolusid. Kui suvine reis viib hiljem ka Pärnusse, leiab ilm Pärnus lehelt sealse prognoosi. Vihula ise pakub aga rahulikku maakeskkonda ajaloo- ja loodushuvilisele.

Haljala kihelkonna küla

Ajalooliselt kuulus Vihula Haljala kihelkonda. Muinasaja lõpul oli see piirkond osa Rebala muinaskihelkonnast, mis hõlmas kogu Loode-Virumaa. Taani hindamisraamat (1241) mainib Haljala kihelkonda ja selle 35 küla. 19. sajandil tekkisid kihelkonna 18 mõisa baasil talurahvavallad ning 1893. aastal ühendati need kolmeks – Aaspere, Vihula ja Varangu vallaks.

Allikad

Continue Reading